Tzüla Green Zone Project tenzükba anogo amung

Dr. Aotemshii Tzüla Green Zone Project Management Committee tenzükba anogo mung den repsema lokti senden sentong ka nung jembidang tangokba noksa nung angur. Mokokchung, April 6, 201.

Mokokchung, April 6 (TYO): Tzüla (Dikhu) Green Zone Project tenzüker 6 buba anogo amungba den repsema lokti senden Ngaboi Resort Dikhu nung liogo. Iba senden nung Longsa aser Ungma yimna nungi putu yimsüsürtem aser Kohima, Dimapur aser Mokokchung nungi yimna senso telungjem ketdangpurtem arua shilem agia dena liasü.
Tanü iba sentong nung Fazl Ali College nung Asst. Professor, Dr. Aotemshii jembidang, alima tzü mopung aser shiruru meyina wazüka aser kümzüka ayuba dak sentakba onük ya yimna sanger nütsüng nübu ajak nem kanga junga angatetdaktsütsüla, aji mesüra alizüng metongtettsü, ta ashi. Anungji, nüburtem nem angatetdaktsütsü atema mapang shia shisatokden akatsüla, ta paisa shisem.
Iba Tzüla Green Zone mapatong ya takok angutsü atemaji shisatsü kar lemsatepdang, waliwalirtem puatsüsa ‘eco-tourism’ tsütsü temulung agütsütsüla aser iba ajanga lisopur rongsenren nunga tajangzük tulu angutsü, ta paisa tebilemba ka ashi.
Tanü alima nung ‘eco-tourism’ ya sen arulen ngujem tuluka kümogo, aji oda, paisa Costa Rica linük nung eco-tourism maparen kanga junga aoba indang atishia liasü.
“Koba lokti nung temeshiba (asüngtetba) aser tazüokba melidir, item lokti jagi kodanga alizüng metongtettsü, anungji, iba noklem anaji nisung shia dak alitsüla”, ta paisa tayongzükba ka agütsü.
“Tanü putu ya tangar dak metaloka alitsüba mapang masü, saka pei sasa mapa meranga inyaktsüba putu lir”, ta paisa inyakdaktsünüba olen ka shisem.
Tanü iba sentong nung Longsa-Ungma yimna nungi putu yimsüsür aser Kohima, Mokokchung, Dimapur nungi senso telungjem ketdangsertemia iba mapatong takok ngua aotsü atema shisatsü balala bener arua lemsatep.
Tzüla Green Zone Project Management Committee-i achayangba ‘Eco-tourism’ maparen takok ngudaktsütsü yimnasangeri akokba tashi nungita yaritsü telemtetba ka agiogo.
Asenoki metettsüba kaji; Longsa-Ungma lushi kübok wazüka ayuba tesem ka lir aser iba dangji “Tzüla Green Zone Project” ta ajar aser ibaji luden kati anepalua repranger. Iba wazüka ayuba telungtet nung yataonta, ango aputsü, shikarilen, tzü chiguba, sü shitokba mesüra gari shitoka kazütsü khenyongi memelar. Aibelenertem 50,000/- senchi achir. Ibai yimnasangeri alima tzü mopung, arem min aser yangji aliba shiruru meyina wazüka aser kümzüka ayutsü mangdang yur 2010 küm April 6 nü tenzükba mapatong ka lir.