Ulfa-I tanishir Paresh Baruah-i yimjung aginür

Guwahati, Monupii (May) 7 (Agencies): Rogonü (Hokolbar) Tinsukia district nung Ulfa (Independent) telungpur den khatepdang lanur police ketdangser ka khasetba sülen Paresh Baruah-i Centre den yimjung olemtep alitsü mulunga lir ta osang ka metetdaktsüogo.
Pai akhangba onüktem benoka olemteptsü atema Centre-i pa nem maongka magütsür, ta Baruah-i ashi.
“India sorkari olemtep kanüra, parnoki NSCN (I-M) tebilemtsü agizükba ama Ulfa tebilemtsü ya yimten tebilemtsü ka ama agizüktsüla. Onok indang tebilemtsü ya prangpong-injang agi angatetteptsü makok” ta pai ashi.
Ulfa (I)-i olemteptsü mulunga lir. Onok takhangbatem benoktsü atema onok nem maongka kua. India ya democracy ka süra, kin kati pei sasa ketdangsüa alitsü takhangba agütsütsü temeten lir, ta Baruah-isa shisem.
“Maongka dang agütsüra, onoki India sorkar dang onoki kechiba nüjiso aginür’ar kuli agütsütsü. India sorkaria angatettsüla aser parnoki kechiba onok nem pei sasa ketdangsüa aotsü memulunger’ar ashitsüla” ta paisa metetdaktsü.
1979 küm Sibsagar nung par kinunger Anup Chetia den külemi Ulfa tentetba sülen Baruah ya linük balala nung jenshia senzür. ‘Assam’s sovereignty’ medeni yimjung olemtep malitsü ta pai küm 40 shi tekong meranga arur.
1994 küm Baruah-i olemtep alitsü mulunga lir ta osang ka metetdaktsü aser ceasefire alitsü ta-a ashi saka iba mapang pai par telok ang akangshia liasü.
Iba sülen 2005 küm pai olemteptsü mulunga telok ka shim aser parnoki taoba Prime Minister Manmohan Singh den senden amen saka iba nung tatembang metongteti tembang.
2009 küm Ulfa chairman Arabinda Rajkhowa den tongti lennirtem aika apuba sülen Ulfa telok ana lemsa aser Rajkhowa-i aniba teloki yimjung atema inyakba maparen nung aden.