Union Minister Rajiv Pratap Rudy-i Nagaland Angh den ajurutep

Mongulbarnü Airport lounge, Dimapur nung Union Minister of State (I/C), Skill Development & Entrepreneurship, Rajiv Pratap Rudy-i Nagaland Angh, P B Acharya den ajurutepdang agiba noksa ka angur. (Dimapur, June 20)
Mongulbarnü Airport lounge, Dimapur nung Union Minister of State (I/C), Skill Development & Entrepreneurship, Rajiv Pratap Rudy-i Nagaland Angh, P B Acharya den ajurutepdang agiba noksa ka angur. (Dimapur, June 20)

Dimapur, July 20 (TYO): Mongulbarnü Airport lounge, Dimapur nung Union Ministry of State (I/C), Skill Development & Entrepreneurship Rajiv Pratap Rudy-i Nagaland Angh, P B Acharya den ajurutepa Nagaland nung mapa inyakba indang osang lemsatep.
Skill development mission kübok “Enhancing Skill Development Infrastructure in NE States & Sikkim” aser tanga scheme tem inyakba onüktem tenati benoka jembi.
Rajiv aser Acharya natisa Nagaland nung skill development rejutem lapoktsü indang tebilembatem lemsatep.
“Nagaland nung lanurtem dak keta aliba sempet tajungtem onoki ajitetogo aser parnok dak entrepreneurial skills tulu lir. Linük nung sector balala nung parnok ama lanurtem nüngdaker aser onoki Nagaland sorkar den yaritepa lanurtem ajungkettsü atema mapa inyaktsü” ta tanü Rudy-i ashi.
Acharya-i kanga yaritepba ajanga Nagaland nung ITI aika tentettsü aser skill development o entrepreneurship ajungkettsü atema lenmang lapokogo, ta paisa shisem.
Tawa tu Rudy-i Nagaland nung ITI ana up-gradation plan kübok lapoktsü aser pungu Supplementing Deficient Infrastructure kübok lapoktsü osang metetdakja liasü.
Iba mapatong atema sen lakh 1149.47 lemzüktsüogo. Iba scheme kübok Dimapur aser Peren nung ITI ana lapoktsü aser ITI ana atema sen lakh 788.50 lemzüktsüogo.
Nagaland kübok Longleng aser Kiphire district tem nung ITI ka danga mali, anungji ITI tasen lapoktsü nung ano tasen ana bendenlokogo. ITI tasen ana lapoktsü atema ministry-i mapa inyakdar, ta Union Minister-isa ashi.
“Enhancing Skill Development Infrastructure in NE States & Sikkim” scheme ya February 2010 nung sen crore 57.39 lemzükja tentetba lir.
Iba mapang, ITI lapoka aliba 20 up-gradation asütsü aser 28 Supplementing Deficient Infrastructure atema shima liasü.
2014 nung “Establishment of 14 new ITIs” ta ser mapatong tasen ka tenzük aser iba nung ITI shia sen crore 6.22 agütsütsü lemtet. Maneni 2015 nunga ITI tasen 22 lapoktsü lemtet aser ITI shia nem sen crore 9.50 lemzüktsü.

You must be logged in to post a comment Login