United Nations: Linük 122-i ‘nuclear weapons’ nokdangtsü lemtet

United Nations, July 8 (Agencies): Honibarnü United Nations senden ka nung linük 120 dak temai nuclear weapons nokdangtsü atema tang mezüngbuba mulungtepogo. Ajisüaka, iba senden nung nuclear tashi aliba linük ka danga maden.
UN conference tir Elayne Whyte Gomez-i iba tenangzüktep agitsü atema kanga meranga mapa inyaka arur aser senden nung pai linük 122-i nuclear weapons nokdangtsü mulunga agizükba osang metetdaktsü.
Senden nung adenertem rongnung Netherlands-i magizük aser Singapore-i vote agütsüba nung maden.
“Alima nung nuclear weapons malitsü atema asenoki metsüh proktetogo. Asenoki asen chirnurtem dang, nuclear weapons maliba alima ka parnoki senmangtettsüji takoktsü ta ashir” ta Whyte Gomez-isa metetdaktsü.
“Küm 70 tashi alimai iba ozüng ya aginüa aruogo. World War II tatemdang 1945 küm Hiroshima aser Nagasaki nung atomic bomb pokdaktsüba sülen asenoki iba telemtetba ka aginüa liasü” ta laisa shisem.
Hiroshima nung US-i nuclear bomb pokdaktsüdang arishi küm 13 tain liasüba Setsuko Thurlow-ia ashiba agi, “iba ama tesempatsü mapa meimchir shinga nema majurudaktsütsü atema onok taküm piyong kanga meranga mapa inyaka arur.”
Nuclear weapons alirtem mesüra lir ta temulung melemi bilemba linük 9-i iba tenangzüktep nung madener. Linüktemji United States, Russia, Britain, China, France, India, Pakistan, North Korea aser Israel lir.
United States, Britain aser France nungi UN ambassadors-i külem sangdong ka nung parnoki iba tenangzüktep nung adentsü tebilemba kecha mali, ta metetdaktsüogo.
“Iba tenangzüktep ya international security tensa mezüngoker aser nuclear mamshitsü indang inyakyim den meputep lir. Nuclear mamshitsü atema inyakyim ajanga tesüiba küm 70 tashi Europe aser North Asia nung yimjung nung liyonga arur” ta UN ambassador temi metetdaktsü.