US-i sensaker linük nem tenokdangba agütsür: N.Korea

United Nations, October 04 (Agencies): North Korea nung terenlok aliba mapa tem inyakba nung United States-i timtem agütsütsü meranger, ta North Korea indang UN envoy ajanga ashi.
Sensaker linüktem tanü asüng tensa nung renloka aoba samatsütsü mechi US-i tenokdangba agütsür, ta ambassador Ja Song Nam-i aitsü.
Iba kisüng masü saka North Korea nem tenokdangba balala agüja aliba ajunga ajangteta socialist tashi yanglutsü asoshi pei sasa pei dak metaloker pei terenlok atema maneni inyaktsü, ta Nam-i shisem.
2050 küm tashi nung alima ajunga nungi maka-mait samadaktsütsü, health tsütsü terenlok aser kaket shisatsü ajungkettsü UN nükjidong aliba nung ajemdaker General Assembly nung onüktem jembiba mapang Ja-i iba o ya ashi.
“US-i nuclear tashi amshia amokmerenba, tiazü kuli nung tai togloktsüba, rongsenketsüng nokdangba aser onok alitsü aser linük terenlok agientsü nung dang temolung agütsür saka iba ajanga onok tekümdangba aser tasü taitba kümdaktsür,” ta Ja-i ashi.
Pyongyang-i nuclear aser missile tendangba atema temerenshi agütsütsü mechi United States-i anir Security Council ajanga North Korea nem tawa tenokdangba anaben agüja lir.
August ita UN Security Council ajanga North Korea nungi mijang (coal) belena ayokba nokdang aser taoba ita Security Council ajanga North Korea nungi textile belena ayokba nokdangba den külemi iba linük nungi tanga linük nung mapa inyaker aser totzü ayokba ajunga nokdanga lir.
North Korea den külemi shishilemba mapa inyakba teloki aser company ajunga nem Washington-i tenokdangba agüja lir. “UN indang terenlok nükjidong tongtettsü atema tang terenlokdak aliba linük nem US-i teka sangshia tenokdangba agüja aliba ajunga agientsüla,” ta Ja-i ashi.
“US indang sentong ajanga ‘modern civilization’ samatsür alima ya akhi putu mapang indang kasa tensa tia-i anir aotsü meranger,” ta pai shisem.
North Korea nung nütsüng shilem 70 atema nüngdakba oset monguteter aser parnok ya tzüngsarosa, tzümetsüng aser anentsü ajanga aluyimba ajunga raksaja chiyongtsü agi anünger, ta UN-i ashir.