Ambae, September 28 (Agencies): Vanuatu nung volcano adoktsü aliba ajanga iba asetkon temeket nung aliba nisung ajunga asetkong toktsür aotsüsa kümogo.
Ambae nung alir nütsüng 11,000 ya iba asetkong toktsür aotsü shiogo aser parnok ya Pacific state nung aliba tanga asetkongi aotsü.
Manaro Voui volcano ya adoktsü anogo ishika renemshia arudagi aser anüng leni auyi adok tenzükogo.
Ambae asetkong nung aliba nisung 6,000 kasa asetkong nung atsükoktsü asoshi ketdangsertemi achayanga anir ao saka tang bo nisung ajungai iba asetkong toktsür aotsü totuyuba agütsüogo.
Iba Ambae asetkong nung aliba nüburtem ajunga ya taruba Hokulbar anogo tashinung tesem balalai orr alitsü imlar, ta ketdangsertemi ashi aser iba volcano ya linük nung mezüngbuba adoktsü lir, ta shisem.
Ketdangsertemi ‘second highest level alert’ ya Honibarnü metetdaktsü aser Manaro Voui ya ‘moderate eruption state’ nung liasü. Iba volcano adokdang anüngleni long aser volcano indang tangula pokteta yoktsü, acid aketba tzünglu arutsü aser auyi adoktsü, ta ketdangsertemi metetdaktsü.
Anogo ishika tejaklen iba volcano ajanga mokozü adok aser lava tatsük ali temaleni adokba yimya angu.
“Onoki nüburtem aika asetkong anülulen aser anüdoklen aliba tesem balalai anir ogo,” ta national disaster management agency nung director Shadrack Welegtabit-i ashi.
“Iba volcano ya kanga sashia adoktsü yimya sayua lir, anungji nüburtem ajunga iba asetkong nungi anir aotsü,” ta pai ashi.
Ambae asetkong nung aliba nisungtem ya timba kidanger asetkong Pentecost-i anir aotsü südi, ta osang ka ajanga ashi.
Manaro Voui volcano ya 2005 küm tesüsa adok aser iba mapang nisung 5,000 pei ki toktsür aotsüsa aküm.
Bali nung aliba Agung volcan ya mapang talangka melie adoktsü yimya sayur aser item volcano ya ‘Pacific Ring of Fire’ nung densema lir.
Item tesemtem nung mapang shia menoknok anoker aser ‘active volcano’ noklang aika lir.
You must be logged in to post a comment Login