WC, NNPGs indang advisor aser lenirtem ayongzüker

Dimapur, Aami/June 29 (TYO): Tezülur tejangja maliba nisung kati züluba “UNDERSTANDING THE AILING NAGA GENERATION: WC; NNPGs” nung meyongnem agütsür nisung toku yagi yangji zülua aliba tetetzü shidakba angatet asü masüar ta ni ratar. Temetetba parnoki tejangja memetet alitsü. Parnok indang meyongnem ya tesem kar nungi agiteta malok asütsü, ta Rev. Seksim Kasar, General Secretary, CNC ajanga sangdong ka nung ashi.

Tanü digital lima nung meyongnem agütsür par toku tenüng nung zülua aliba ya parnoki langka karbo meteta alitsü ama mela-mela angatettsü. Ajisüaka article ya ola tulu aser majung aser WC:NNPGs ajanga taa agütsür züludaktsüsangi aginüba dang zülua lir. Iba ama tesempatsü otsü yagi maginütsü kar ataloktsüsa yangluba dang sayur. Iba otsü zülusang ya articles tamajung züluba nung nüngtugu akum, ta sangdong ajanga ashi.

“Naga Lima Khrista Asoshi’ ta jembiba kong ali ta asüngdangtsü kechi agi na ajungmeso? Nai Tangkhul nunger maginüba ajanga Tangkhul nunger dak tenük yoker o tamajung zülutsü nü nem temeden magütsü. Tezü atangba agi nü molungjang nung yimsü asür südi. Nai molungsoa India nunger itdangiter indang sepai tajung ka ama na molungsoa meyip nungji, nü indang article nung shia aliba ama asütsü temetet dang. Nü tesayuri ashiba ama nenok molungjang nunga telemsa kanga lir, ta ashi.

WC; NNPGs ajanga tesüsa NSCN lenirtem den FNR lia agreement zülutepba “A Joint Accordant” aser iba sülen “Naga Relationship and Cooperation” nung “Naga nunger puti otsü aser yimtenren temeden nung ajemdaker Naga nunger tejakleni aotsü atema tekeratiba nung asangsang lenmangtem bushitsü atema” ta zülua lir. Meyongnem agütsür indang shisa (ink) ano makok lir. Parnok ya Alzheimer tashidak agi shiranger asü ta temolung melemi bilemtsüna? Aji mesüra parnok ya nisung kar kübok lir ta yimjak nung sayur dang, ta sangdong ajanga ashi.

Iba article nung nai memetetba mesüra mangatetba aika shia lir. Nai mi den asayatsü akok aser nü temiyong arongtsü. Saka Tsüngrem denbo tasaya ta shiner.

Nai kechiba CNC dang “Nagalim for Christ kong ali? ta asüngdang. Na aochitsür! Nagalim for Christ ya Tsüngrem indang lir. Ibai enterprise mesüra lokti tentet ka masü! Aji nai memeteta na? Nagalim for Christ ta asüba tetetzü angatettsü merangang. Ibai Tsüngremi Naga nunger asoshi inyakba tesüngmangtsü mapa ka lir. Ibai asenok masodang aser Naga nunger kata Khrista yimsü magizükdang tenzükba lir, ta Rev. Seksim Kasar-i ashi.

19 buba century tiyonglen Sibsagar, Assam nung Mission Conference alidang America aser western missionary tem Naga nunger asoshi sarasademtsüdang, “Naga nunger Khrista asoshi, parnok ni shimtetba nüburtem lir” ta America nunger tetsür missionary ka dang tanüla temeshi ajanga sayu.

Anungji parnoki Naga Hills for Christ ta tenüng agütsü aser iba osang sangdongtsü atema Naga limai aru. Anungji na CNC mesüra Rev. Seksim mesüra Naga nunger mesüshir masü Tsüngrem mesüshir. Tsüngremi dang Nagalim for Christ ta sangdong.

Asenok kumzükba, wazüka ayuba aser tanü tashi len aniba atema asenoki Pa dang pelati. Asen sasa asen ya Tsüngremi shimba ta sangdongtsü Pa matsüngdang asenok ya shiba. Pa matsüngdang asenok ya tazüngla, temenen nisung lir. Anungji Nagalim for Christ kong ali ta Tsüngrem dang asüngdangtsüji na shiba? Na temenen den adentsü molungtet asünungbo onoki ashitsü kecha maka. Saka shisa kaang aser temenen nungi nü takum kumzüktsü merangang. Tsüngrem dangi asemang aser kumzükang, ta ajungshir.

Nü shisatsü azüokang aser yimya tajung amshiang, terajem meimchir ama alitsü angazükang, dangar mesüshiba nungi pila alitsü merangang. Nisung aikati na menütsür ta metetang, ta CNC tongti zülur Rev. Seksim-i ashi.

Alima matsüngdang na menütong ka kumogo. Koda tesasatsü! Asenoki junga meshisadangi jembiba o nung temenen lir ta nai memetet? Nai shinga metsübo yonga, Tsüngrem tsüboang aser nü temenen nangzükang, kechiaser mapang ka nü temenen agi na angutsü.

Nagalim for Christ yimyim kübok asenoki tenüng tamajung bener arur ta kodanga tiazü sangdongtsü temerang. Nü molung mürekang aser tanüngba ajak Tsüngrem nung dokjang, kechiaser Pai shibaji shibar meteta lir.

Tapi agi tamagitsü zülutsü melena CNC den teka amteper azüdokshi agi kongshir alir nem teyari agütsüba nung yaritepba tajungba asütsü. Onoki inyaker saka onok kijai makoker. Asenok külemi lungjemer inyakra nai atalaba Kukis aser Meiteis aser Nagas, Zomis, Hmars, Baites, Vaipheis, Koms, Chirus nungertem asoshi mapa tuluka nunger aotsü. Parnok kang kanga mejungi kongshir lir. Arung, ner kidangertem asoshi naia mapang tajung inyaktsü tang ya mapang tajung lir. Kechiba onok den madentsü? Na Khristan masüa na? Na linük meimer masüa na? Nai inyaka aliba anentsü telemtetba agidang Tsüngremi na moajang, ta Rev. Seksim-isa sangdong nung ashi.