Ya shiner

~ T. Lima Tzüwar, Ungma Impang, Artang Ward.

Tamasa Ao Milen aser Tir yimyim yim o zülur aser teyariteper ajak dang kanga pelaba lemsateper. Laishiba nung ashiba ama takartemi kotaki aotsü dang nungibo ajem ki tila ka nung Ut ao tajungba ta ashi ama, nenoki nüngsen kumen ajak arema asen lima melenshitsü aser ajungtsü asoshi inyakba atema kanga pelar, nenok wadang nung asen Teyanglur Tsüngremi tali moajang, nenok oli aruli ajak nung len aniang ta sarasademtsür. Nenoki paper nung kechi adoktsü aser zülutsü ajak tu atalokyonga arurdar aser ano aika nung asen lima kümzükyonga arudar.
O, temeim asen Aotsür Aortem aser Nagatsür Naga nungertem, asen Naga lima ya Khristan lima masü no, asen Naga lima ya tilaka tang süaka kin aika meyoktepa aliba lima aser oshia balala aika, aji süaka ajaki asen Teyanglur Tsüngrem amanger, yimtsüng aser Town shia tenla ki yanglua lir, anungji ochi tamang aser mulungsentsü agi Pa dak amangtsüla. Asenok meimchir taküm ya arishi arem lapu naro ka tang mesük. Asenoki ki tajung yangluaka aser Gari aika alidena yuaka aser ali kimong aika alidena yuaka asenok ya bendang lima nung alir asünung kenübo item ki, gari aser ali kimong ajakji toktsür aotsü. Temeim adianutem asen Naga lima nung tang masü alima ajak len mebutep mangatetep aser rongrong shirong agi sünger kodang kechi ataloktsü memetet asünung asen Naga limaji Khristan lima ka ama ajak telongjem ka nung alitsü merangtsüla aser temaba menden nungi alir nungi shir tilatiba nütsüng nübur tashi ajaki ochi shia pei agitsü tang mebilemi asen lima yanglushidi. Nagaland Khristan lima süaka District ajak len aser office ajak nung ochi mashi agi sünger pei agitsü tang bilema aliba ajanga asen Naga lima ya majunger. 1987 aser 88 mapang ken mejemertemi ashiba agi, nai maneni sarasademer aser teti ken atener aser Pa mapa ajak nung meranga inyak, saka nü mulungjang nungbo na asoshi tang bilemer.
Yangi asen Aoli sanger dang yamai shiner, onok lanuwa mapang medemer kidangi aodang mekümpong tantsü tambo aser imlang nung aliba tantsü tambotemi yamaisa shia aru. Akhidang tamangba yimsü marudang asen yimer impang imlang nung aliba taka taitertemi Sü aser Nashi waloka chiasa liasü aser iba kika süchi mapang aliba nübu nunger aindang mepui sü semer waloka achi. Aji tang masü asen aor kinük ajak nungi arua tebu jasa aru aser ajaki tushia akhüm tsübua liasü. Iba mapang asen Aortemi moatsü aser tsüngremmung mapang ken mejema tenlokja tenüngsanga aruba onok tanur asüngdang ngua lir. Nenok Impang Tzüwar kidong ji takar kin kika süchir asüba agi Tzüwar ta ajar tasa shia aru. Yamaji onokia ngua 57, 58, 59, 60 küm tashi Imlang Impang ajak tetsü tebou mapang sü walokba sü kolak nashi kolak ter ana asem iloka aliba ngua lir. Onok Impang Tzüwar kidong tang tebu jaa arurtem tambu Imnanukshi, Marlemba, Bangerkümzük aser Chungpongtemjen nunger lir. Aser Impang Tzüwar kidongji Mepongsanger putu atemtsü küm 10 shi lia anen amai bilemer.