Yariteptsüba mapang

Alima nung mapang mapang shia rara adoker, tashidak wara poktetter aser lendong-tsüdong balala agi alu aser kiojen raksaja nisungtem taküm lia aotsü nüngdak agia meperi timtem tulu ajurur, iba ama lendong-timtem mapangji pei kisüng atema rongsen ajangzüktsü merangtsüba mapang masü saka takokeribo angati nüngdakba purtem yaritsü merangtsüba mapang tajungtiba lir. Alima tongpang tanabuba kanga sashia raraba mapang, France nunger aluyimer takar ka ket nung tsük aika liasü, anungji iba mapang pa dang par medemer kari tsükji jenjang tur ayoktsü asoshi shidang, kechiyong par lima nung rara adokba agi aluyimer aikati alu meyimtet ayawara tenzükba mapang liasü. Idangji, France nungba aluyimsang jagi par medemertem dang, “ ibai tsük nung jenjang tur ayoktsüba mapang masü saka nüngdakba purtem nem angati agütsütsüba mapang lir,” ta langzüba otsü ka ataloka lir. Tanüa asenok tashidak wara tesashi agi meketbanger alima ajaklen nisungtem kangshiba mapang ya tayokertemi nüngdak mozü, oset aser chiyongtsü nung jenjang tur ayoktsüba mapang masü saka takokeribo nüngdakba purtem nem angati agütsütsüba mapang lir. Ajisüaka, aikati iba lendong mapang ajanga nisungtem ashiokja senotsü ajangzüktsü merangba nguogo aser ano tanga kasaji dang bilema alitsü. Tatsüba agi, teni tebang nembangba mask ayokdak dena, angatisa masüyonga tashidak nokdangtsü atema ajaki alitettsüsa jenjang ajemer ayoktsü melen sen ter jenjang sen semer agi ayoker. Joko, tesem kar nungbo covid nokdangba mozü dena jenjang tesüngmangtsüka tur ‘black’ nung ayokba osang lir. Aji oda, tashidak nokdangtsü atema yimteni shishilembadak hopta aser ita junga shibangtsü ozüng agütsütsü imlaseta, iba mapang sen tur ayoktsü atema, joko nisung karbo jangotsü tesem kar nung miima bendena alitsüa akok. Tesüngmangtsü kaji, jangotsü nung sen tur ayoktsü sentong yangluba dang masü saka moko sali nung dena jenjang tur ayoktsü atema renemteper. Itemji nisung mulungjang nungi adokba shisatsü memesük,  mashikoshi aser morumoru shisatsü agi inyakba mapatem lir. Iba ama mapa inyakertemjibo, akhi tejen putu mapang Elisha tenzüker Gehazi-i Naman dang pa zütsüra anepba asoshi taa meshir amato sen aser süoshi meshia agiba ajanga, Naman dak aketba zütsüra to pa dak dang masü saka pa dak nungi jakzükba metsü dak teti senmang ama alitsüsa akümba amato ataloktsü. Atangji, Covid-19 tashidak ya tetsübutsüka lir saka nüngdakba purtem nem peii akokba teyaria dena magütsütettsüsa talirabo metsübutsüla. Covid agi shiranger ta süra asenoki meimer masü saka sempar amato akümer. Ajisüaka, ibai temeim sayutsü mapang tajungtiba lir. Temeim shitakbajibo temeimtsüka tajung asüba agi meimba masü saka temeimtsü maket, tesempatsüka asüba purtem dang meimbajiang temeim lir. Tanü iba temeimji asenok rongnung mozü kidang, pei kidang, pei kiyong aser pei alidak sayutsü nüngdaker. Atangji, tang ama alima tashidak wara tamajung agi nübortem amokmerendang asen dak iba tashidak agi mekongshitsüsa kümdanga alibajia tangar yariba mapa tajung ka asütsü. Aji oda, pei dak Covid putetyonga, kodamasüka meshirangra, yimra agi atongba kija agibo mozü kidangi moi, pei kidang kinungertem den memeyoktepi takdang balaka nung lia peisasa anepalutetra, ibajia peisasa pei yariba dang masü saka tangar yariba den kasa asütsü. Tang ama mapang nung ya, yimra manga agi kisüng atong nung mozü ki bushira, ashiko, kodamasü shirangertemang mozü kidang yiptena dena mata teyari mengutettsüa akok. Iba amaji, tang ama alima lendong timtem mapang senso shiai yimkong ajangzüktsüsa wainshin aser awashi meteta inyaktsü mapa aika lir. Item ajakji kodang senso shiai ibai bendentsüba mapang masü saka agütsütsüba mapang aser jenjang tur ayoktsüba mapang masü saka angati yariteptsüba mapang ta angatetdir, senso shiai tashidak wara tulu nung yagi pei lima aser nübortem kümzüktsü asoshi mapa tongtibang kabosa inyaktettsü.