Yi ajemba dak teraksatsüba tulu keta lir

~ R. Imkong Lkr., Diphupar, Dimapur.

Yi ta ajaba ya kechi dang ajar? Aser iba yi ya kechi oset nungi yanglur asenoki khen bilemdangdi arungma. English oshi agi yi tang wine ta ajar ta asenok ajaki meteta lir.

Definition:- Wine are made from strong fermented ingredients that are extracted or made from grapes juice and other wild fruits and plants. Where as local brew drinks are made from the locally available different leaves and fruits in which alcohol substances are found, and it is finally mixed with boiled rice which is ready for drinks.
Tang temalen agüja aliba yi ta ajaba ya kechi oset nungi aser komasa yanglur ta asüba indang kü shisatsü yari “poor english” agi defination ama “rasaa ashiba” ka agütsüdangogo, anungji tashi temeteter kari iba dang nungi tajungba aser shidakba definition “rasaa ashiba” ka agütsü nungbo ajak atema tajangzük tulu asütsü ta yongyaseta atadagi.
Tanü asüng yi ajemer aikati yamaisa jembia angazüker, kari yi ajemba ya chi anangtsü mozü ta ashir, aser ano karibo yi ajemba ajanga temang nung tashi tali agütsü ta ashir, aser ano kari yi ajemba ajanga nisung ka temangji atsüsü kümdaktsür ta ashir; tetezü yi ajemba ajanga atsü-sü kümdaktsüra yi-ji atsü-sü-tsü mozü ta ajatsü petpeter ta bilemtsür. Aser ano karibo “RUM” tetezü “regular use medicine” ta ajar ta jembir, ni bilembo Rum-ji “regular” teti tang jema lira shibai ajemer paji mesüra laji yakta rongseta südaktsütsü atema kelak kebong o jembirba asütsü ta bilemtsür. Yangi ni iba atemaji tatishitsü ka bener aruner, nai shi tajem tila ka bener arua marok temerük ka nung enokang, aser iba nungji Rum-ji ishika shiloktsüdangang jo, mapang tatsüka tsüngda nung shi tajem tila ka tu sentsü melener aliba angutsü, tetezü shijem tila ka tu kanga junga ronger sentsü melener aliba amaji Rum tu tzü den meyokteper jemaka, teti tang jema lira meilongibo Rum ajemsang mesüra ajemla poknüng tu tanem tanemi mena doker alir, aser tesülenbo Medical Doctor bushia or mozü tajungtiba aika alia jemaka taneptsü mengui tatem nung süadoker ta rajemdaktsüner. Ni ashitsü agibo yi jemertemi yi ajemba atema tenüngsang o aika jembibaji kelen nungibo shidak tang ta bilemtsür, kechiba ta süra yi jemertemi yi tu tanangba aser tesolaba tang jemteter-ji to parnok temang tu süngjang tamen ama kanga tepur junga meremsüa tejak nunga sentsü adoka akümer, iba sülen tubo parnok temang nung kechi agi ashir arr memeteti tang chi chiyungtsüba tua kanga saksaka akümer, aser temesen agi mapa junga meinyakba agi khen khenbo aoksa ka menüle aser ano khen khenbo parnok temang tu kanga atsü-süba agi shingaia ashiba mangai tang kima yimdongi aoksa ka pongzüka oadokle ta jokshishia senzüdang aikati parnok tu mesoiteti akümer, iba mapang nungji parnok jagi tamamangtsü o tajungtem aikasa jembia jaja senzür, iba ama tiaji atalokdang par kinüngertem tu tepela agi kechianga meshiteti akümer. Aser ano Medical Doctortemia item purtem dangji kolen nungianga sayutsüngi o magütsüteti akümer, kechiba ta süra parnok jagi Doctortem dang nungi tajungba meteta aliba agi sayutsüngi o-ji magütsüteter. Iba amaji mapang tatsüka jangratema parnok sünütsü-ka süa lirbo joko par kinüngertemi “bye bye” ta ashitsüba mapang tua süng menguteti nangzükba lima bushia oadoker, koda jangratemtsü takümtem lir. Aji oda yi teti ajemertemibo pei sasa odang jemnerji to pei ajung asaa jembitsübaji par mapa aser par yimya ta asenok yi majemertemi angateta alitsü tim ta shisemer. Yamaji yi majemertemi yi ajemer nemji akhümtsübu aser yimli tulu agüja par jembinütsü jembidakjangma, kecha masü atu parnoki jembinerji to odang jembidakjangma kechi ashitsü aliaka? Yamaji yi majemertemi parnok dangji yi tejem ta shiaka tenarong agi khen-i marakzür asünungji ano manenisa jemangma ta ashitsüba dak alaka tanga lemang kecha melie akümer, anungji item purtem dangji yi jema jema taküm tajung agi tembangtsü tang merangangma ta ashitsübaji tang tanaba akümer.
Yangi Tir Yimyim yim-o-bilem züluri dt. 18.12.19 anogo nung tu yi ajem ashi mashi? ta asüngdanga züluba tu angudang khenbo hait ta bilema aru, saka pai züluba tu tagitsü tuluka keta lir ta angateta ni-a pa nungi aika angazükogo, kanga pelar-a ta shisemer. Yi ajemba ya aki asen tetsü tebou mapang nungi jema aru, iba chiyungtsü ya chiyungtsü aika rongnung tera balaka liasü ta agnateta aru, iba jagi Tir Yimyim yim-o-bilem züluri ashiba ama yi dak yiar küma mesepdaktsütsüsa tashi tulu keta lir ta asenok ajaki angateter. Iba jagi shirnokisa kodang yi agi mesepa jemdir, pei sasa pei-i kechi mapasa inyaker arr kanga jangjabo memeteter, tetezü mapa tamajung aika mejangjai inyakba agi yiar ama ni tasa jembia aru. Yangi asenoki angatettsüba olen kaji yi agi mesepa jemer kelen mapa tajung inyaka jajababo tanü tashi shingaia angashia maru. Anungji karibo ashir, yi agi mesepa jemer kelen mapa tamajung inyakba yabo tai kanga sashiabo magütsütsüla ta jembir, khen ashitsü agibo ibajia shidak ama tang, saka tesem kar nungbo yi agi mesepa jemer kelen tetsür kar dak tashiyim agi mapa tamajung inyakba, aser kar den raratepdang nisung dak khen agi tapayu aser taochi makai züker tepseta doktsüba aser ano karbo mi nung rongseta südaktsüba yamala mapa tapu aika atalokba angashia aruogo. Anngji iba mapa yabo yi agi meseper inyakba mapa ta kanga züpa züpa bilemtsübaji masü ta aikati shiteter. Anungji item amala mapa tamajung inyakba atemaji temzüng ozüng tapet agi merenshitsübaji tim tang ta shiteter. Aser ano tanga olen ka nung karibo yi agi mesep atemer tanga anogo mapang ka nung yabo künübosa tayang kübzüktsü ta tasa tamajung atonger mapa tamajung inyakba asütsü-a shibaibo meteta ali. Yamaji tanü lima nung temzüng ozüng amshirtemia yabo yi agi mesepa jemer inyakba mapa mesüra yabo yi majem ser inyakba mapa ta bendanga inyaktsübaji temzüng ozüng amshir dak tuluka keta lir ta asenoki angajemtsüla. Yamaji o bendangdak “court” amala ka nung obendangertemi kechi junger ta ser obendang agütsür, item anemaji mesüra item dangji shibaibo kechi shitettsü? Aser ano nisung tamajunger karibo yi ajem atemer mapa tamajung inyaker kelen pei taküm lendong tulu nungi jenbotsü mechi nung nisung kar mi agi rongseta südaktsür mesüra arem mein kati nisungbaji atsür oagi yangji tepseta endoker, mesüra shingaia mangudak tepseter ali nung rema doktsür oadoker. Item amala rema doktsür oadoker. Item amala mapa tamajung inyakbaji talisa India linük tesem balala nung kong tsümartem kanga longsua lidagi item amala tesem nungji ataloker. Tanü asüng asen lima nunga kong tsümartem kanga longsua litpdagi item amala tesem nungji mapang shia timtem aika atalokba angashia arudagi, kechiyong parnok dak ibala ama azü tamajungji keta lir ta asenok Naga nungertemi metettsüla. Aser ano asenoki metet-tsüba o kaji tsümar longmar dak khen agi temeim aser taochi ya mali, saka khen mapang kabo parnokisa tapitetba aser terajemba yimyatem sayudang asenok Naga nungertem aika peri puaba ama puadoker alir aser tatem nung lendong tulu-i iadoker alir. Tsümartem ya asenok nisung tang nungia asu-ajen tajungba tepur tajungba iba denji parnok ket nung sen-o-tsü talubo amshia angudang asen Nagatsürtemi parnokji apayua repranger aser parnok sülenji anishia senzür. Saka parnok dak tashidak tamajung keta alibaji asenoki junga mereprangteter, kechiba ta süra parnok dak tashidak tamajung keta alibaji longpant agi sembanger aliba ajanga mangur, aser tanü asüng aiertem aika tsümar dak nungi tashidak tamajung menaa aruba kanga bulua atalokba tesülenang parnok tu mozü ki bushia senzüdangang tsürabourtem aser adianutemi meteta akümer. Yamaji itemla ama aiertemi parnok tenüng tamajung maginüdang, tashidak tamajung ya mopung ajanga abener ta jembir, saka shidakbajibo parnoki jembibaji masütsüa akok ta bilemtsür. Anungji tanü asangurtemi pei kinüngtsü ka shimdang kanga junga tendangerang agitsüla ta meteta alitsü tekümdangtsü o ka shisemer. Iba olen ya kechiba shisemer ta süra tanü asüng aiertem ya onsara tesangra aika lir, aser pei tsürabourtemia ozü jala aser jabasu tembo yamaji senzüsembongtsüla masü arr ta meshitettsü, kechiyong parnok tu pei kidang nungi ayazüka okajibo asenok tsürabourtemi par sülen anidaka senzür masüji asenoki parnok kechisa inyaka jajar arr memetet-tsü. Saka iba olen yagi aiertem ajak indang ashir ta mangatetdaktsüner, saka aiertem karbo iba amala lemang nungji jajadagi. Tawa yaküm küm 2019 nung tu asen Aotsür aier tepur tajung ka Chumukedima nung tsümartem kari la dak mapa tamajung inyaker tatem nung tepseter tzütu nung enoka doktsür oadokba asenok ajaki local newspaper ajanga ngua angashia aruogo, ya teyazü masü, ibaibo jakdaka atalokba agi tang ashe ano aiertem shirnokisa kanga mekümdangi jajar item dakji timtem aika memeteti ataloka alitsü südi iba jagi tekümdangtsü olen ya shisemer.
Tang asenoki temalen nisung tepseta südaktsüba, azükba, rongseta südaktsüba aser ali nung rema doktsüba olen tu agi khen meyipa arudi. Tanü lima nung joko scientific developement ya kanga talangkasa odar asü nungji mopung ya kolen nungi aoner aser kolen leni oner aor item ajakji metettsü atema nisung kulok shisatsü agi machine teperi yanglua yua kar, iba kulok shsiatsüji Tsüngremi agütsüba sempet amshia yangluba mapatem aika lir. Item machine-tem jagi asen tenük agi mengui inyakba mapatem ajak mapang tatsüka tsüngda nung mela mela tang puteter. Iba denji ano tanübo Tsüngremi agütsüba sempet tajung amshirtem karbo-sa ali nungji item purtem teyari ajanga tanü kechisa ataloker aser ano ataloka aotsü ali, item ajakji shiteter. Anungji mapa tamajung inyakertem atema joko khen agi tejenbolen lemang makai kümogo. Anungji nisung ajaki tongmelang agi indang indanga ochi shia alitsübaji tang tajungba asütsü ta shiteter. Iba ama mapa tamajing atalokdang nisungtemi obendanger kar bushia aotsüsa akümer, aser iba amala obendangdaki aotang ali rongsen jenti lalutsüsa akümer. Saka sensakertem shirnok alirongsen maka itempurtem atemabo pei temeden angutsüsa aliyongbo “court fee” magütsütetba ajanga parnok teimla aser tamang ajak samatsüsa akümer, saka nisung tamajungertem shirnok ket nung ali rongsen peria lir itempurtemji tang temeden angutsüsa mapangi bener arutsür. Iba ama obendang dak temzüng ozüng amshirtemi timtemer kar dak tim mesü-i obendang agütsüba jagi parnokjibo takoksa tulu angur, saka obendanger shirnoki rongsen arishia obendang tulu agütsüogo, pa mesüra la-jibo kenü yongi takar akümtsüsa pei “pocket” yangkhu sünga sen tu melem melema bener arua alitsü akok, saka tesülenbo pai mesüra lai iba tai taaji par kibong asoshi abentsü ali nungji mamai alitsüla ta olen ka shisemer. Laishibai yamai ashir, nenoki o tebendang aser nenok o mebendangtsü. Nisung tajungi pei mulungjang nung tajung rizünga aliba nungi tajung agiteter, saka nisung tamajungi pei mulungjang nung tamajung rizünga aliba nungi tamajung agiteter; kechiaser kechi agi temulungjang sünga lir ibaji pei tebang nungi atoker. Luk 6:45
Asen tetsü tebou mapang nung limapur lima tang ser liyonga arudang balakata Moatsü aser Tsüngremmong mapang nung yi talubusa chia jemasa aru ta angazük, iba mapang nungji mapok yi aser piya chi tesüngmangtsüka teronem tajung den nang nanga yanglur yua akaba tu züngatsürtemi anganüa arudang jangratemasa chia jema liasü. Yamaji parnok züngabour o züngatsürtem tu yi chia jemer awangteper jokshishia ken tentepdang parnoki noknaro ken, yimmakba ken, aser kechai mangkho danga lepa bener aruba konang nüngsang ken aikasa tentepdang yi tajungba, mayongtsü tajungba tu maneni züngatsüri anganüa agütsüba tu tanen makai jembet jema meseper tetsür o tebour na külemi awangteper jokshishia laojia laojia aonung ammang nung joko benjong nungi senshia aotang aikati pei ki metongtetisa sangwadaktsür kelenang pei pei ki bushiasa shilang ta otsü angazüka aru. Iba ama yi agi jungjunga leta meseper atsüapong memeteti yiar ama apangteper longsutepdang karibo Asang-chi-asa bena aru ta otsü-tem angazüka aru, saka iba ama maparen nungji kecha met ayimba mesüra senchi menchi mekaisa aru ta angazüka aru. Saka tesülenang iba ama maparenji tajungbo masü ta Khrista yimsü tajung arur kelenang item ajakji angateta doktsü ta angazüka aru.
Yamaji tanüa “Horn-Bill” benjong Kohima yimtiba nungi tenzüka mongyonga arudagi, saka asen lima nung Horn-Bill-jibo mali sama doker ser nung iba mongji amonger, tanü asen nük agi merüzüa kaa mangur, yamaji tanü asen lima nung iba ozü-ji samaa kümdagi. Asheko oda tesem kar nungbo ka ana bo alitsüa akok shibai metet. Iba Horn-Bill ozü ya asen Ao oshi agi “Tenem ozü” ta ajar, aser iba ozü ya tanga ozü ajak dangi nungu tuluba, tashi taitba aser iba sentsü ayakji tepur onsara ajungba den iba ozü kolak ya kari süng agi asaa jitetba mesüka lir, aser khen agi akhüm taket ozü lir. Iba ozü ya ozütem rongnung chuba ta ashitsü temsüa lir, iba jagi asen tetsü tebourtemi alemli mapang nungi iba ozü ya kanga nüngtet-sa shimteta konang nüngsang küma amshia aru, yamaji tanüa asenoki yar tsüngsang mapang nung temko/ tenko nung ozü-mi songer kanga mera keta tsüngsangteper. Iba ozü ya tekong tenem nung tang monga liyonga aruba agi “tenem ozü” ta tenüng agütsü ta jembia aru. Aser ano iba ozü ya mesüker “Jangaza ozü” ta ser ka lir, saka iba ozü yabo tenem ozü dang nungi tilaba lir, saka tena pronglaji tereprangtsü nungbo kanga mesükteper, aser iba ozü anaprongla ya arem mein tulu, talang aser tinted nung tang amonger aser yangji parnok tesep süngki yanglua techanu rizüka alir. Iba ozü ya teben “tali” nung temdang ka aketba nüngtuko ozü tenüng amshir Kohima yimtiba nung kümshia 2000 küm nungi kanga longsua mongyonga arudagi. Iba mapang nungji benjong ayongertem aser jazükertemi pei sasa yangluba yi koba dang “Local Brew” ta ajar, iba yi-ji kanga junga yanglur benjongmong daki arurtem ajak nem jenjang dalang agi yoka jemdaktsür, iba yi tangji Angami aser Chakhesang kintemi “zütho” ta ajar, ni bilem nung aikati iba benjong yi-ji terarabo jemdanger alitsü ta amanger. Iba “zütho” yi-ji teronem tajung den anep aneper asü nungji aiakti odang jemnüa ajemer, anungji kodang iba yi-ji aikati kagna longsu longsua ajemtsüsa kümdir oda tenüng aigbo khristan ta jaa kaa mapa yimya jagibo aki tejen asen tetsü tebou yimya tamangba yimsü dangi meyiptsüji kecha temenu mali ta bilemtsür. Saka kelenbo iba benjong mong daki arurtem aika aliba yong kechisarina yokya-yokjiba agi karbo takar küma kanga ajangzüka alitsü südi, aser ano kelen reprangdangra tanga lima “Foreign countries” nungi asen lima tepur ajaungba reprangtsü atema arurtemi asen takar sobaliba yimya yimko tsüngsangba aser tapu tapu saisabongba reprangtang tanü asen lanurtemia asen sobaliba yimyayimko yamaisa liasü-a na ta kanga sabua jangratema reprangtepba ngua arudagi. Saka yangi asenoki angatettsüba olen kaji iba benjongmong yagi teraksatsüba tuluba bener arutsür asü mesüra asenoka langka tajung kabosa angazükteter ta asübaji kanga tongtibang ta ni angatetba olen ka lemsateper.
Aser ano yangi yi ajemba olen tu agisa khen lepa arudi, asenoki temalen züngyonga aruba amatu Tir Yimyim yim-o-bilem dt.18.12.19 anogo nung tu asenok den lemsatepba ama asen tetsü tebou mapang nung yi lar kümer alu meyimtet mesüra pei chirnur memesüted mesüra yi ajemba ajanga tongbang makokba otsütembo angashia maru, saka asen tetsü tebou-tem aika anojungi küm 40 mesüra 50 mabendang timbaka taküm arishi tembanga arubaji tanga kecha agia masü saka mejemtzü tanang aser teronem tajung aketba tu anepdang shia mangaoka jemer kelen joko tera mangmangtua ka chi chiyungtsüba tubo amadoekr mapang timbaka chi mechiyungi tang anogo tepiyong mapa tila tari kar inyaksahitang anü ludaktsüle tasa aru, saka azümesener karbo anüngdang tepiyong mejanga lia anü ludaktsü. Aser aonung mapang atongdang kinüngtsürtemi sürojoka akaba tu tilala chiyungshir kelen pei kiyonger kidanger dangai oa ki maaka ken tentepa senzütepdang ano yangjia süngo ajemtsü melena yi marok pezü, pengu aser terok, tenet tashia jemtepa senzüyar kelen joko tera mangmangtua ka pei pei ki bushia arudang ano pei kidang kinüngtsür temi agütsüba mejemtsü tajungla tu marok kabosa mangaoka jemer kelenang ken kar tenshia pei yipdenisa ia mejanga liasü. Yamaji arishi tepiyong iba ama yimya nungji liyonga arudang anojungi-i yakta taküm arishi tembangasa aru ta tanü tashi item otsütemji jembia aruba asenoki mamateter.
Saka tanübo asen lima khristan yimsü tajung arur kelen nungibo chiyungtsü tajung vitamin peria aliba chia jemer kelen tanga chiyungtsü tali tabong kecha chia jema maruba ajanga asen tsürabourtem kar tanga tashidak aketer yakta asüba dak alaka timba ka küm 80, 90 mesüra 100 dak talia taküm arishi talanglang lir kelenang asüba asenok ajaki ngua arudagi. Anungji asenok ajaki ya kanga junga angateti arungma, oda yi-a ta asüba oset ajak jagi asen taküm arishi ya yaktasa tembangdaktsür ta angateta iba temesepba yi chiyungtsü ya khen agi yanglua mamshi tajungba ta lanu tain ajak nem angatetdaktsüner.
Yangi ano tejen lai mapang nungi tasen lai mapang tashi nung temesepba yai ajemba ajanga taküm nung kechi timtemsa atalokyonga aru iba indang tatsü agi angatet-tsü merangdi ta lemsateper. Lipok tapu 9:21-22 nungji yamai shia angur, Aser Noa aluyimer küma tsükmenatsü lu ayim. Aser pai yi yanglua ajemba ajanga mesepa dok aser pa mangsa süki nung mejanga liasü ta shia angur. Yamaji shiba südir sang pei sasa mangsa memeteti alibaji maaksü masü no? Kechiyong alima nung pei kisüng alir masüji tetsür-a sang mesüra tebour asüyongbo mangsa ser kazübaji maaksü tulu lir, aser iba maaksü-ji temesepba yi ajemba ajanga adokdaktsüba maparen ta angateter. Yamaji tasen lai nunga Mark tapu 6:21 nungi 28 tashi nungji yamai shia angur, Yohan baptitsüba ya Heroda chubai pur tsüngden jiokdak puoka ayu, iba mapang nungi Herod chuba asoba anogo donga arudang pai par kima benjong tuluka ayongzük, aser par chuba jamitem den yi tajung talupu jemtepa longsutepa aliba mapang nung Herodia jalai chuba nem akhüm tulu agüja kanga junga tsüngsanga sayu. Anungji chubai tepela tulu sayua la tang nai kechisa aginer meshiang ta shia liasü, iba denji chubai azüngashia ashi, ni ne nem kü chuba yimli tesadang tashia agütsütsü mulunga lir ta ashitang, Herodia jagi iba tia-ji angateta lar jala tang Yohan Baptitsüba kolak aousu ka nung meshiang ta tasa tamajung ka agütsü, anungji jala jagi chuba dangi or osangji agütsüdang chubaji kanga aoksadaktsü. Saka chuba jagi pai nangzükba meraksanü nungji koda mesüi joko par sepai ka yoka Yohan Baptitsüba shibai Yisu tzü nung baptitsü pa kolak tu panüjisa atang, aser pa kolakji aousu ka nung bener arua Herodia jala nemji agütsü. Idangjiang Herodia taginüba maparen tu ataloka aküm ta shia angur. Iba ama tamagitsü mapa tamajung inyaktsüsa atongtetbaji yi ajemba ajanga atalok ta angateter. Yamaji yi ajemba dak temenen tulu poktetdaktsüba tashi aser ain tamajung keta lir ta ajaki angatettsüla ta rajemdaktsüner. Iba daka alaka iba lima nung yi ajemba aser drugs achiba ajanga nisung ka yiar kümdakja teraksa tulu adokdaktsübaji ano zünger mezüngma aikasa lir, anungji pei sasa angateta item tamajung osettemji endoktet nungbo Sodom aser Gomora yimta tesamatsü aliba nungi jentet ama pei sasa pei takümji litet nungbo koda jungla na ta iba ocet aser osep azünger aser angashir ajak den lemsateper. Takoksang Tsüngremi ajak maneni moajangma ta kü o atemer.