Yimsüsürtem noksa melentsüla

Tatishitsü agi, tang ya Nagaland nung school tanurtem dang Naga nunger yimsüsür noksa ka züluang ta asüngdang nungbo, parnoki yimsüsür noksaji ochimashir nisungang ka mesüka noksaji yanglur agütsütsüa akok. Tanü Nagaland nung alirtem kolok nung Naga nunger yimsüsürtem noksaji yamaji tangoka lir aser temulungjang nunga yamaji bilemer. Ibaji yimsüsürtem asoshi dang masü saka nübortem asoshia kanga tejashitsüka aser iba jagi asen lima nung temelenshi nüngdakba indang sayur. Aji oda, tangbo yimsüsür ta asüdang nübortemi akümketa bilemtsü melen, paji ochimashir, auer aser nübortem dang memeimi inyaker tashi tulu aketba nisung tamajung ka amato dang bilemer. Iba ama nisungtem mulungjang nung aliba tangatetba aser tebilemba noksaji melena yimsüsür ta asüdang, paji nübortem meima tenzüksang, teyarir tajung aser nübortem jenokdak lenir ta nübortem mulung nung bilemtsüsa yimsüsürtemi mapa agi inyaka sayutsüla. Alima nung nisung ka asoshi rongsen tulutibaji tangari temulung lemtettsüsa aliba takümji lir. Aji oda, tangari temulung lemtetra akümtsübu, temeim aser teyari yang nungi jagi arur. Ajisüaka, tangari temulung lemtettsüsa mapa agi inyaka sayua litettsübaji temela masü. Ibaji jenjang tasak, kechiyong mapa aika nung aiben pei akoksa aremtsüsa adoktsü aser pei dang nungibo tangar temeimba meima ochishia tenzüktsüsa akümtsü. Item ajakji arema yimsüsür kari nübortem metenzüktetra, khen nung nübortemi temulung malem tenzüktsü aser ibaji shia arua temulung lemdaktsütsübaji tasak asütsü. Tanü nübortem tsüngdang yimsüsürtem tiaji yamaji ka nung nokdaka lir. Joko, kechi südirsüaka nübortemi yimsüsürtemji tsüngrem ama aser tsürabur tajung ka ama bilemtsüsa mapa ajak nung nendaka aser ochishia inyaktsüla. Iba amaji nübortem mulungjang nung yimsüsür noksa mejungi bilema alibaji melentsü atema yimsüsürtem teti nübortem den mepilai alitsüla. Yimsüsürtem aikati nübortem denbo election mapang nung dang alir saka election temerbo nübortem den meliner. Ibaji nübortem asoshi masü pei kija agitsü bilemba ajanga lir. Iba jagi balaka ano nübortemi yimsüsürtem dak temulung malemtsü tenzüker. Yimsüsürtem ya tatar senden nung temzüng ozüng latettertem dangbo masü saka nübortem asoshi parnok ya tesayur ka amato inyaktsüsa khuret benloka lir. Aji oda, government nung nübortem atema sentong kechisa renema ali, item sentongtemji nübortem dang angateta ashitsübaji yimsüsürtemi tongti shilem agitsüsa adoker. Yimsüsür ka mapaji nübortem sensak aser shisabolu tia nungi aniteta shisamebuludaktsüi pei taküm aser kibong agi nümadangteta lidaktsütsübaji lir. Iba amaji, pei nübortem asoshi meinyaktetra yimsüsür ka asoshi tamakok tulu asütsü. Joko, state kar nungbo yimsüsürtem nübortem tenzükba mapa nung kümkümshidaktsütsü atema, tatar senden nung tatartem ken o jembiba reprangdaktsütsü asoshi kaketshirtema dena arudaktsür. Iba denji külemi ano mapang shia kaketshir aser  lanurtem den shisalemsatepdaktsür. Iba jagi yimsüsürtem o nübortem na tsüngda temulung lemtet adoker aser yimsüsürtemi nübortem nüngdak tajungba angatetter. Iba nung jagiang nübortemi yimsüsürtemji meraketa bilema reprangtsü tenzüker. Idangjibo, tanurtemia yimsüsür noksaji temeim aketba ochishir aser teyarinü nisung ka mesüka yanglutsü. Nagaland nung tang dangbo iba temelenshijiang tenüngdakba kümogo.