Yirusalem yimti laodaktsüba indang tatsü agi

–  Rev. S. Temjen Lkr.

Küm 38 shi jilia Yisui Tekümdangtsü o yamai shina yutsü. “Saka kodang Yirusalemji sepaitemi meketbanga nenoki ngudir, idangji iba teraksatsüba mapangji tongogo ta metetang. Idangji Yihuda lima nung alirtem tenemleni jenang aser shirnok yimti nung ali, pila oang aser shirnok yimti tezülen ali, yimti jagi teyima” (Luk 21:20-21).
Timtem Tekangshi Tenzükba: Asenoki metet mezüng putu nung alima ajunga Rom sorkar kübok liasü, yamaji Yihuda nungera Rom kübok liasü. Yihuda nunger rongnunga ‘Zealots’ ta ajaba telok yagi Rom nunger tali semba. Yamaji lia, Rom sepaitemi temeshi tekülemdak menentsü aser temeshi senpong nungi sen aika meshi. Anungji Yihuda nungeri Rom sorkar anema raratsü ayimoktsü. Yihuda nunger rongnung sepai tanishir tulutibaji Josephus liasü, shiba tesangra aser tasü tait. Pai anir Rom sepai den kanga meranga rara. Saka tia maka pa apu aser tepuokdak ayu. Saka pa sempet tulu aketba asangur asünungji yakta jeokadok aser Rom sepai rong nung aniok.
Rom sepai rongnunga tanishir tulutibaji Titus liasü. Parnok tsüngda raraji AD 66 nung tenzük. Rom sepai meyi tir shi agi Yirusalem yimti meketbanga ayu. Saka yimti amaktsü ozüng magütsüdang Titus-i taochi ka sayu. Yihuda nunger sepai tanishir Josephus tepoukdak yua alibato anir adok aser mitsa kolak nungi par nüburtem dang Rom sorkar den yinjung nung alitsü tayongzükba o jembidaktsü. Josephus ya Tenyar Paul ama tokolok tulu, shisa taka liasü. Saka pai yimyim ayimoktsübaji amajok aküm. Jokorla tanga lemang kecha mangu nungji Rom sepaitemi anogo aika yimti süngküm shibanga ayu; shinga aitsü-tukutsü memela. Anungji parnoki bendena akaba ajak chimadok aser yimti nung alir ajak aya-tzüra agi asütsüsa aküm.
Josephusji tesülen otsü zülur nungtuko ka aküm aser pai züluba kaket ‘The Jewish War’ nung Yirusalem amakba indang yamai zülua yutsü. Yimti nung nisung lakh trok liasü. Ki takdang aser yimti yimdong ajunga nisung tasü mang agi asüng. Iba dak alaka taküm alir pur aor nisung meyi tukur tenet. Aser Yihuda lima ajunga nung nisung lakh ter ka asü. Ibai AD 70 küm atalok.
Iba yimti laoba den külemi Herod chubai küm aika endoka yangluba sentsüprang Yirusalem tenla ki raksatsü. Tanü tashi iba tenla ki jara tejen shilem tila kabo alima dang kuli asütsü noktaka lir, koba dang ajepba jara ta ajar. Anogoshi Yihuda nunger iba tejen jara tsüngdang noktaker jeba sarasademer (Iba ocet züluri küm aika tejaklen iba tejen jaraji tenük agi ngua, taka agia kongshiogo). Tanübo iba tenla ki kimong nung Muslim nunger tekülem ki ka noktaka lir, koba dan Dome of the Rock ta ajar. Iba mechi Muslim aser Israel nunger tsüngda rara manener aser kodanga manentsü südi.