ZIKA VIRUS indang temetettsü kar

1. Zika virus ajanga kongshir nisung pongu rongnung kabosa shirangtsü.
2. Zika tashitak temaitsüji temang metaba, teküp nung komo adoka mesakba, teloktep ayangba mesüra conjunctivitis (tenük temerem akumba) lir. Tanga temaitsütemji shilong ashiba aser tekolak menüba lir.
3. Zika virus ya iba tashitak aketer azü nung anogo ishika alir saka nisung kar dakbo mapang talangba alir.
4. Zika tashitak aketba temaitsüji dengue aser ‘chikungunya’ agi shirangba yimya den mesüktepa lir, aser Zika tashitak ya kasa merla ajanga prokshir.
Zika tashitak anepalutsü atema vaccine mesüra mozü mali. Temalen agüja aliba temaitsütem nü dak lira nai doctor den tekaratiba nung ajurutsüla. Iba tashitak temaitsütem lira yamai anepalutsüla:
*Mapang peria anisüngzüktsüla.
*Tzü peria ajemtsüla.
*Temang metaba aser ayang-ashiba süngjemtsü atema ‘acetaminophen’ ama mozü achitsüla.
* Aspirin aser Ibuprofen den naproxen ama non-steroidal anti-inflammatory drugs (NSAIDs) machitsüla.
* Nü dak zika virus lira na mezüng shirangba hopta nung merla nem memetepdaktsütsüla.
* Virus aketba mezüng hopta nung Zika virus ji nü azü nung alitsü aser shirangba nisung ka dang nungi merlai metepba ajanga tangar kar nem menakloktsütsü. Iba virus aketba merla ajanga tangar nem menakloktsütsü.
(Source: Internet)