Züsentetba Nung Tepela

Nikongdang 5:30 ako nungi office mapa inyaker aser anüngdangbo kechiang-a meinyaki küm aika süidaktsüogo, saka yakümbo ak mesüba den külemi kima atsü nung züngi, mapu, lao, likok, beans, squash, manü aser alishi (shi) tsünüba agi anogo shia langkabosa inyaktsüsa aküm. Ajioda aluyimba indang kecha memetetaka kidang-kiyonger aser tsürabur den asüngdangtepa anepaluba agi kanga junga züsenteta aonsotsü nung sen kangabo mindok. Yamaji mazüngi inyaker pei sasa züsentetba nung tepela chiteta liasü. Takümbo ak-a timba mesür, anungji alu tilaka chia mendi den alishi 300 shi temogo. Yaküm November ita tatembanglen nungi India nung aluyimertem Delhi arrtsülen adenshia Centre sorkari benokba ozüng tasen anema longkak aitdar. Talisa aluyimertemi parnoki alu nungi züsentetba tsük, wheat aser aonsotsü balala nung minimum support price (MSP) agüjang ta akhanger. Mapang shia aluyimertemi yipru mopung, tzümetsüng aser tsüngsarusa mapang alu nung takoksa tulu anguba atema temenok agüjang ta akhanger. Item ama lendong balala ajanga alu nung takoksa tulu anguba agi India nung anogo shia aluyimertem soseta asüba osang asenoki angashir, ajisüaka asen lima nungbo alu nung takoksa anguba agi soseta asüba osang mangashidang, iba denji külemi asen lima nungbo tsüngsarusa majurur mesüra mapang shia yipru mopung agia mekongshir, anungji aluyimba nung takoksa majurur. Akhidangbo Naga nunger nütsüng timbaka aluyimertem liasü, saka tanübo alu yimner mali aser yimdaklirtemia jila/yimtitem nungang oa liner. Joko asen lima nung aluyimertem kanga ajema kümogo. 2008-09 küm Ao lima yimtsüng ka nungbo mapok-tsük lu ayimer kibong ka dak alaka aluyimer maliasü! Joko temelenshi putu nung alir asünungji tsük lu sa meyimaka aonsotsü aser süngjanglijang balala lu ayimtsü akok aser karibo yimdar. Asen lima yimtsüng kar nung mersü lu, yim kar nung jiru lu aser yim kar nung züngi lu yima jenti züsenteter; Longkum nunga bengana lu tulu yima jenti züsenteta ayoker aser market linkage junga lir. Akhidangbo tanü amai sorkari aluyimertem yaria maru südi, ajisüaka tanübo sorkari aluyimertem atema sentong balala katsür aser senotsü agia yaria nungitba den külemi tayokdak (market) bushitsür, anungji item lenmangji junga meteta alirtemibo tuyutsüla. Sorkari state nung market bushitsür, saka kodang asenoki aonsotsü aser süngjanglijang lu tulu yima aika züsentetdir asenoki market mebushidangyongi tangari bushia arutsüa akok mesüra state adener tangalen-a yoktettsüsa market tesendaktep angutsü lenmang lir. India linük nung nütsüng shilem 58 bo aluyimertem mesüra alu nung aayangertem lir; asen tsüraburtema aluyimertem liasü, saka tanübo asen lima nung aluyimertem shilem kanga ajemogo. Sen aazüktsü atemasa mesüaka kima moapu/jaka alirtemibo atsü tilaka yima pei peritsüsa aonsotsü tsünütsüla. Ano jilai oa mapa tilateri bushia kecha meinyaki kazüba dang nungibo pei yimdak oa aonsotsü/süngjanglijang lu yimtetra iba jagi pei poksüng litetba dang masü saka yimtsüng rongsenkettsüng-a ajungkettsütsü.