Nagaland nung tsünglu maruba agi alu meyimtetba tebilemtsü mali aser anü kanga tsüka apuba agi mapa inyakdak aser kima yimdong nung nisung asüba osang mangashir. Aji oda, asüama aser takoksa tulu ajurutsüsa menoknok manoker, yipru maiter aser tzümetsüng madoker. Ibaji dang masü saka mozü agi menokdangtettsüsa tashidak tasen aser tamajung poktetba agi nisungtem asüba mali. […]
Tanü putu nung Ao oshi ya tesamaleni aor, anungji kümzüktsüla ta Ao kin aser oshi meimertemi kanga shisabolua jembir. Iba olaji angashir yimbazüa yutsütsüla masü saka shitakba asen oshi samadar na (?) ta bilemdanga asadangtsüba mapangji tang lir. Alima nung alir nübortemi jembiba oshi balala indang jenjang shisadangertemi ashiba agi, kodang kin ka nung lanurtemi […]
Yashi Deobar anogo nung Ao arogotem nung ABAM Children’s day amongba mapang arogo shia nung tila tanurtem ya kanga temulung agüja Tsüngrem o nung indaktsütsübaji koda tongtibang ta asenok mulungjang shia nung nenshia jembir alitsü südi. Akümli nung taküm ka junga lia aotsübaji tila tanur asüdang kibong nung aser school nung sayutetba dak tuluka keta […]
Asenok atema nüngdak ka tulur ka ket nung lir saka pai magütsütsü ta metetsümonga pa dangi orr asüngdangtsü asü ? Mesüra tulursang jagi asen ki tonga arur asenok nüngdak nung kechisa pa dang meshidir agütsütsü ta nangzüker oaka, pai magütsütsü südi ta bilema oa meshir asü ? Yamaji ka mesüka asenoki aiben Tsüngrem dang asüngdanger. […]
Asenok Nagaland nung alirtem aikati yimten telok (political party) nung adenba agi tebok asüngtsü amai bilemer. Iba jagi yimten telok tentetba nükjidong angatetba agi masü saka party nem asen taküm aser kibong mesüdaktsütsü asoshi asenoki political party ka nung mesüra ka nung adener. Ibayongji lenirtemi dang masü saka nübortemi dena opposition nungbo kenüa melitetter. Ajisüaka, […]
Nagaland state ya ochimashi, tiyazü aser tamajung aika agi kanga mejungi menena lir aser itemji merüktettsü atema tetenzükdakji electoral roll ya asütsü. Iba tangatetba nung tang ya Election Commission of India-i linük ajunga nung electoral roll meshitaki alibatem metongshia merüktettsü asoshi ” National Electoral Roll Purification” sentong ka tenzüka inyakba den külemi Nagaland nunga tenzükogo. […]
Yashi tashi Myanmar (Burma) lima ya asenok asoshi India sepaitem dang nungi jena oagi tatsüokdak tesem ka dang liasü, saka tanübo asenok rongsenren nunga tajangzük angudak asütsüsa alima tajung ka küma odagi. Ibaji yaküm küm November nung agiba election nung Aung San Suu Kyi-i aniba National League for Democracy (NLD) teloki takok tulu ngur külen […]
Nagaland nung yi meyanglutsü aser mayoktsü ozüng zünga aliba ya yimsüsürtemi anir nisung aikati khen meyipa reprangshitsüla ta jembia aliba mapang ka, Bihar nung tan April ita mezüng nü mezüng ghonda nungi tenzüka yi meyanglutsü, mayoktsü aser majemtsü ozüng lateta yur mapa küma inyak tenzükba ya asenok ajak asoshi tayongzükba tuluka asütsü. Atangji, Bihar nunga […]
Kolkata yimti nung azüklen kilometer ana dak tali asütsüsa yangluba sen crore 164 jenjang apu (flyover) ka teyangludak nung tan March 30 nü chirepa nisung 24 tashi nenseta südaktsüba den ano noklang junga yiruba lendong atalokbaji Tsüngremi inyakba mapa ka liasü ta iba mapa inyaker company ketdangseri ashiba o ji kangasa mebilemdangi jembiba tejashitsü o […]
Asenok taküm ya shi aser tanüla na agi küma lir, anungji shi o tanüla na prongla kanga tashi itta alitsü nüngdaker. Aiben, shii jangrabaji tanüla anema asütsü, ajisüaka tanülai teti pa mulungba nung shi temangji lidaktsüner. Shi temang yabo alima nung dang alir saka tanüla yabo ajak nung alir, anungji shi tenük agi manguba lendong […]