Tanü Nagaland nung industry tulutibaji sorkar mapa inyakba ya asütsü. Ibaji tangar lima inyakyim aser tangatetba den kenyongi meputep. Ano, tanabuba industry-ji nübortem meyong sen nungi commission agiba o saru saruba na asütsü. Tangar lima nung akaba industry-tem den ibajisa meputepba, ajisüaka asenoki tang tashi nung lapoktetba industry agi ojang, anungji asenok ajak idakji chiremer […]
Asenok ajak ya Khristan asüba agi tamanger ta ajar asü mesüra Tsüngrem dak shitakba amangba agi tamanger ta ajar ta bilemdangtsübaji kanga tongtibang lir. Aji oda, yimsü agi Khristan süaka Tsüngrem dak mamangra asenok teti tetsübu nung alitsü. Akhi putu nung Tsüngrem dak chichia amangertem rongnung David-a ka liasü. Pa arishi kümbo kanga tanur saka […]
Otsü ashiba mesüra otsü angaba ya mapang amajok nung intokba ka masü. Tebushitetba balala ajanga ashiba agi, nai otsü ashiba ajanga nü tekolok shisatsü arener, kechiyong asenok shi nung exercise nüngdakba ama tekolok-a tashi itta aser anema alitsü atema exercise nüngdaker, iba den külemi nai kodang otsü ka angadir otsü nung tatalokbatemji nai imdangi arua […]
Tanü April 22 anogo ya alima ajunga nung “Alima Anogo” (Earth day) amonger. Atangji, küm shia anogo balaka agiteta amongba anogotem aika lir, ajisüaka asenok aliba lima ya samara item anogotemji memongtettsü, anungji anogomong ajak rongnung tanü amongba “Alima Anogo” mong yasa tongtibangba ama bilema nisung ajaki shilem agitsü nüngdaker. Alima Anogo mong ya 1970 […]
Menoknok manokyonga aser yipru agi menungshitsüyonga onsara tejen kümer laotsüsaba jenjang nung Nagaland nung sorkar ki aika lir. Item rongnung office kitem dang masü saka taliba ki, mozü ki aser school kitema aika dena alitsü. Iba ama tia ka nung menoknok anok nungbo koma asütsü (?) ta bilema talila shisabolua aiter. Item kitem rongnung state […]
Kolkota, Delhi aser Mumbai tashi maoyonga Nagaland nungi Nagoan ajanga Guwahati aser Shillong tashi gari nung odangra, India nung National Highway (NH) ta asüba lenmang ya komala lenmang ka dang ajar-ar, ibaji kanga junga angutsü. Ano külen India nung NH kongsa shitak yanglua maliar, ibaji ngunüra Assam len nungi Nagaland-i arunung kanga junga angutsü. Aji […]
Delhi nung alirtem ya mopong tamajung agi sünga alidak takdang ka nung alir amai kümogo ta Delhi High Court-i metetdaktsüba sülen, Delhi sorkari akok tashi Delhi mopong merüktettsü merangdagi. Delhi aser temeket nung mopong menendaktsüba mapatemji gari kanga tali senzüba aser ali mijang (coal) ronga light adokdaktsüba mapatem asütsü. Iba ama nisungtem tali majungtsüsa mopong […]
Tanü asenoki Nagaland nung government school mejungi küma aoba angur. Ibaji asenoki repranga lia asen chirnurtem mejungi küma aoba den kasa lir. Aji oda, kasa Nagaland nung küm 50 jakdangbo government school-temsa tajungba liasü ser nung kechiba tanübo majunger ta bilemdanga asen lima nung government school yanglushitsü tenzüktsübaji kanga tongtibang kümogo. Atangji, yanglushitsü tenzüktsübajibo yutsür […]
Alima nung lia aotsü atema asen nüngdak aika lir. Item nüngdaktemji kong nungi angutsü ta asenoki shisabolur. Item nüngdaktemji bushidang asenok kanga anibelemer aser taia menar saka aiben mataloker. Iba ama shisabolu nung asen nüngdak ashidak aser meshidak maka asenok timatemer. Ajisüaka, Laishibai ashir,Tsüngremi Pa akaba yari asenok nüngdak ajak agütsütsü. (Filipi 4:19). Tsüngremi anüng […]
Asenok aikati tanübo asenok ita sen tera anguba agi, ayangdak akaba agi, talidak ki akaba agi, chiyongtsü akaba agi aser süoshi terabo junga agitetba agi nüchi ama bilema alitsü akok. Ajisüaka, item takatait kija jagi nisung ka nüji mekümdaktsütet. Nisung ka nem pa meyong sen noklang ka nungi sen tukur miimzüka yur sen ter agütsü […]