Ali meimchirtem taküm alitsü asoshi tongtibang nüngdak asemji- tzü, mopung aser chiyungtsü lir. Tang India nung nütsüng shilem 25 dak tema, nisung million 330 shi tzü agi kanga anüngdar, aser parnok rongnung aika tzü tajemtsüa mangur. Iba timtemji ajangshirtemi dang junga metettsü, kechiyong asen lima nungbo tzü tajemtsüa mengui okrongba ajangshia mali. Ano külen tzünglu […]
India nung judicial inyakyim nung metokmeperi reprangshimtsü atema sorkari mapa kar inyaktsüla ta taoba Deobarnü sentong ka nung Chief Justice of India, Tirath Singh Thakur-i pa tenük nungi nüktzü alua Prime Minister Narendra Modi dang mepishia jembiogo. India nung ozüngren dak sendakba maparen aika melenshitsü aser jenjang yanglushitsüsa lir. Tang tashi nung linük nung ken […]
Tangari asenok mezüngmeshidang aiben asenoki ” ozüa süng long nungi tsüktet masüji,” ta jembir. Tetezü, ” nenoki ni yamai mezüngmeshiyonga ozüa tebushir liogo,” ta shinürba lir. Iba ama o jagi aiben tangari asenok anema inyaktsü arendaker, anungji meinyaker. Aji oda, tebushir aliba jagi tangari akümtsübur. Ibaji mesüka kidang süli, office nung süli tebushir tejangja ka […]
Tanü Nagaland nung industry tulutibaji sorkar mapa inyakba ya asütsü. Ibaji tangar lima inyakyim aser tangatetba den kenyongi meputep. Ano, tanabuba industry-ji nübortem meyong sen nungi commission agiba o saru saruba na asütsü. Tangar lima nung akaba industry-tem den ibajisa meputepba, ajisüaka asenoki tang tashi nung lapoktetba industry agi ojang, anungji asenok ajak idakji chiremer […]
Asenok ajak ya Khristan asüba agi tamanger ta ajar asü mesüra Tsüngrem dak shitakba amangba agi tamanger ta ajar ta bilemdangtsübaji kanga tongtibang lir. Aji oda, yimsü agi Khristan süaka Tsüngrem dak mamangra asenok teti tetsübu nung alitsü. Akhi putu nung Tsüngrem dak chichia amangertem rongnung David-a ka liasü. Pa arishi kümbo kanga tanur saka […]
Otsü ashiba mesüra otsü angaba ya mapang amajok nung intokba ka masü. Tebushitetba balala ajanga ashiba agi, nai otsü ashiba ajanga nü tekolok shisatsü arener, kechiyong asenok shi nung exercise nüngdakba ama tekolok-a tashi itta aser anema alitsü atema exercise nüngdaker, iba den külemi nai kodang otsü ka angadir otsü nung tatalokbatemji nai imdangi arua […]
Tanü April 22 anogo ya alima ajunga nung “Alima Anogo” (Earth day) amonger. Atangji, küm shia anogo balaka agiteta amongba anogotem aika lir, ajisüaka asenok aliba lima ya samara item anogotemji memongtettsü, anungji anogomong ajak rongnung tanü amongba “Alima Anogo” mong yasa tongtibangba ama bilema nisung ajaki shilem agitsü nüngdaker. Alima Anogo mong ya 1970 […]
Menoknok manokyonga aser yipru agi menungshitsüyonga onsara tejen kümer laotsüsaba jenjang nung Nagaland nung sorkar ki aika lir. Item rongnung office kitem dang masü saka taliba ki, mozü ki aser school kitema aika dena alitsü. Iba ama tia ka nung menoknok anok nungbo koma asütsü (?) ta bilema talila shisabolua aiter. Item kitem rongnung state […]
Kolkota, Delhi aser Mumbai tashi maoyonga Nagaland nungi Nagoan ajanga Guwahati aser Shillong tashi gari nung odangra, India nung National Highway (NH) ta asüba lenmang ya komala lenmang ka dang ajar-ar, ibaji kanga junga angutsü. Ano külen India nung NH kongsa shitak yanglua maliar, ibaji ngunüra Assam len nungi Nagaland-i arunung kanga junga angutsü. Aji […]
Delhi nung alirtem ya mopong tamajung agi sünga alidak takdang ka nung alir amai kümogo ta Delhi High Court-i metetdaktsüba sülen, Delhi sorkari akok tashi Delhi mopong merüktettsü merangdagi. Delhi aser temeket nung mopong menendaktsüba mapatemji gari kanga tali senzüba aser ali mijang (coal) ronga light adokdaktsüba mapatem asütsü. Iba ama nisungtem tali majungtsüsa mopong […]