Kilung nung asenoki memetetetba aser tenük agi manguba mesen den külemi lia alitsü akok. Iba ya koda sür ta asadangera, kima dang nungibo kilung nung aliba mopungji punguben agi temenenba, ta Environmental Protection Agency ajanga metetdaktsü. Temang atema meputepba xylena (paint aser lacquer), benzene (furniture wax aser insect sprays), formaldehyde (upholstery aser air fresheners) aser […]
1. Tzü peria jemang Anogo nung tzü litre asem nungi pezü tashi ajemba ajanga tepok nung aliba jana merüktettsür aser temang anisüngzüka yutsür. 2. Anogo nung ghonda 8 mejangang Aounung tiptema aser anisüngzüka mejangba ama temang nung teyari agütsütsü atema tanga lenmang mali. Mapang peria agia mejangba ajanga tekolok indaktsür, anibelem melidaktsür aser arishi talangba […]
Hopta nung asenok kodang asemben dang nungi tajemba scü kozüdir idangji asen tepok nung scü akanger (constipation) aser timtem agütsür. Mapang shitak nung asen tepok maoba ajanga digestive tract nung scü tejok tem takangba akümer aser iba timtem ajanga asenok animesüngzüktetter. Iba ama timtem mangutsü atema asen achi ajemba yimyatem melensia constipation paidoktsü asoshi lenmang […]
Lasüng, onion aser leek nung densema allium vegetables tem achiba ajanga colorectal cancer adoktsü aliba risk tajemba kümdaktsür, ta bushitsüngdangertemi ngutetba metetdaktsüogo. Colorectal cancer ya cancer tapu rongnung ka lir aser iba ya colon mesera rectum nung adoker koba digestive tract tatembanglen lir. Asia Pacific Journal of Clinical Oncology nung adoktsüba bushitsüngdang ajanga, allium vegetable […]
Bushitsüngdang ka ajanga ngutetba agi, diet drinks tem ajemba ya post-menopausal tetsürtem stroke asütsü risk aliba dak sendaka lir. Stroke ya azü jajaba tezü nokdangba ajanga ataloker aser talisa tezü tila nokdangba ajanga ataloker. Journal Stroke nung adoktsüba bushitsüngdang ajanga tetsür shirnoki diet drinks hopta nung khen mesera kodanga majemer parnok dang nungi diet drinks […]
Asen temang anema yutsüba dak alia, flaxseed süngjang achiba ajanga temang nung gut microbiota tajungba kümdaktsür, temang tashiita yutsür aser iba denji külemi temang nung temo ajemdaktsür, ta bushisüngdang ka ajanga metetdaktsü. Flaxseed ya fibre agi tua aliba süngjang tapu ka lir koba ajanga temang nung cholesterol level ajemdaktsür aser tar tuluba (colon) nung teyari […]
China nung bushisüngdang tasen ka ajanga ngutetba agi, anogo shia entsü ka achiba ajanga cardiovascular tashidak adoktsü aliba tajemba kümdaktsütsü. Bushisüngdang ajanga anogo shia entsü achirtem cardiovascular tashidak agi atontgtsü shilem 18 agi tajemba aliba ngutetogo. Iba bushisüngdang ya journal Heart nung adokja liasü. Taoba mapang nung doctor temi patient tem dang entsü tali machitsü […]
Chiyongtsü shidak achiba ya sen aika mintoki yangluba health insurance policy ka lir. Nutrition temi yimra menatsü nungi mekümzüktettsü saka iba ajanga immune system tashi taitba kümdaktsütsü aser shirang takaraba anepdaktsütsü. Antibiotic achiba dang nungibo yimra den raraba chiyongtsü achiba tajungba asütsü. Item chiyongtsütem achiba ajanga immune system tashi taitba akümtsü. 1. Vitamin C achiba […]
Contact lens magizüki mejangba ajanga tenük nung timtem adokdaktsütsü aser iba ajanga meyilongi tenük pokdaktsütsü ta scientist temi sangdong ka ajanga metetdaktsüogo. Annals journal nung osang trok ajanga contact lens junga magiba aser junga anepalu masüba ajanga cornea infect sütsütsü aser iba ajanga microbial keratitis amala timtem agütsütsü. “Contact lens agir mejangba ya kanga dang […]
Aonung ghonda trok nungi ti dang nungi talila mejanger tem takaraba asütsü akok mesera cardiovascular tashidak agi atongtsü ana nung lir. McMaster aser Peking Union Medical College nung tawa bushisüngdang ajanga ashiba agi, shirnok atakzükja aliba ghonda ti dang nungi talila mejanger parnok cardiovascular tashidak; stroke mesera temulungjang mapa minyaki akümba amala agi tongtsü ana […]