Nagaland nung ochimashi mapa kanga inyaker aser itemji nübortemi puteta anidaker saka ochimashi mapa inyakertem dangji kecha meshitetter. Aji oda, Nagaland nung ochimashi mapa anema inyaktsü asoshi tawa tanü tentetba ACAUT telokia RTI ozüng amshia department aika nungi ochimashi mapa inyakba puteta lir. Ajisüaka, Nagaland nung ajuruba tebilemtsü talila kaji, ochimashi mapa inyakba putetaka temetongshitsür […]
India lima tesem balala nung tang mapang tatsüka tsüngda tamangba yimsü amanger telok tulubai tilaba mezüngmeshia amshiba aser taküm dena samatsüba ajanga nübortem mulung aika yirua lir. Iba ama telok tulubai tilaba mezüngmeshiba mapatem ya menokdangteti ao nungbo linük nung azü tokshi lendong tulu ataloktsü ana nung lir. India lima ya ozüng kübok alir sensosangertem […]
Joko anüdok o anülulen na tsüngküm mongpo melentepba mapang asünungji tashikang dena alir tashibo talidak tesem tajungba bushia aoba mapang lir. Aji oda, taoba kümtem nung ajanga süiba amato taküm küma joko rüjep alaba agi tali majung mekongba limatem nungi molulem ozütem talem lima bushia aoba mapang yakta tenzüktsü. Angazükba agi, item molulem ozütem ya […]
Aotsür Aor dak jakla yimya tamajung aika liaka ano tajunga aika lir aser item tajungtem rongnung kaji merükmejuba ya asütsü. Aor ta süra tangari temerük ta bilemer aser angatetter. Aji oda, Aor merükmejuba indang jembidang temulungsentsü merükba nungi tenzüka temang merüka ayuba, süoshi temerük asemba, chiyongtsü temerük achiba, kiojen, kima yimdong, tzübo aser lenmang merüka […]
Alima nung nisung tuluba nungi tilaba tashi, takar aser sensaker ajak Tsüngrem taochi agidang alir. Tsüngrem taochi ajanga asenok ajak iba limai aru aser anogo shia Tsüngrem taochi agi aochizüka asenok lendong aser timtem nungi kümzüka alir. Tsüngrem taochi agi asenok taküm kümzükba aser mapa nung takok angubatem asenoki aiben mejangjatsüa akok, kechiyong asenok anema […]
Nagaland nung mapa inyakner saka mapa mangu kazür lanur aika lir. Itemji kar class ter tashia mazüng aser karbo ano talangka zünger saka parnok tebilemtsüjibo kasasa, kechiyong parnok tebilemtsüji mapa manguba tebilemtsü lir. Iba tebilemtsü ya mekoktet yamai küm ter yutsü nungbo Nagaland nung mapa inyaker chiyonger dang nungibo mapa meinyak chiyonger teimba asütsü, anungji […]
Küm shia October 5 nungi 12 tashi ‘RTI Week’ amonger. RTI tetezü ‘Right to Information’. Tetezü, linük nung senso shia nem sorkari inyakba mapatem metetdaktsütsübaji sorkar ketdangsertem mapa aser senso shia asoshi sorkar senotsü endoka inyakba mapatem indang metettsübaji temeten lir. Aji oda, sorkar office nung inyakba mapa ka indang senso kati metetnüra, ibaji iba […]
Tanü agi küm 12 tashi kenüamati Tir Yimyim adoka arutetba ya tesüngmangtsüka bilemer, kechiyong küm 12 jakdang asen oshi nung anogo shia adokba osangkaket ka adoktsübaji tamakoktsü mapa ka amato liasü. Ajisüaka, tanübo tamakoktsü agi takoktsü küma küm terana tashi Ao oshi nung osangkaket ka anogo shia adoka arutetbaji nisung tashi agi masü saka Tsüngrem […]
Asenok asoshi pei lima nung pei mapa agi nümamedangtettsüsa anogo shia ajuruba tia kaji gari lenmang majungba ya ka lir. Lenmang yabo yimkong arok rongsen, anungji lenmang majungba yabo yimkong majung asütsü. Aji oda, asenoki asenoksasa asenok tajung ama jembia alitsüa akok saka asenok ajung majungji asenoki jembiba agi masü saka asenok mapa agi sayutsü. […]
Tan ita tetenzüknü alima ajunga nung teintet rogotem anogomong amongba sülen ABAM kübok Ao arogotem nunga mezüng Deobar nü teintet rogotem nem akümtsübu agüja amongba ajanga asenok nem moatsüba temoatsütem tali tejangjaba nung züngdangtetter. Asenok akaba ali rongsen aika liaka, item rongnung tematiba aser tulutiba temoatsüjibo tsüraburtem arshia aliba temoatsü ya asütsü. Arrshia alir tsüraburtemji […]