Nisungi yi ya tajemtsü yanglu anungji ajemtsüla. Ajisüaka, asenoki yi ajem mashiba ajanga asenoki yi ajemer masü saka yi nemang asenok aika jemdaktsüogo aser jemdaktsüdagi. Iba jagi asenoki yi ya atakatemer endokogo. Aji tim. Aji oda, yi-i asenok atakatem masü saka asenokiang yi atakatem nungji asenok ajak asoshi yi ya tsükchir danga tamajungba kümogo. Ibaji […]
– Tangsen Lemtur Dr. BR Ambedkar leniba kübok India linük Temzüngtem latetba sülen joko küm 70 jungüa arudang linük temzüng dak sendakba nung tasüngdangba aika ajangshia arudar. Tang ama BJP-i India linük ya ‘Hindu Linük’ ka kümdaktsütsü nükjidong yur inyakba mapang ka nung linük Tiria shilem tulu agitsü. Iba dak alia 2019 küm General election […]
Tsüngremi asenok shiruru ama liasüba tia nungi nüji kümdaktsü. Asenok chiyongtsüa maka timtema liasü saka asenok tebok sünga chiyonga-jema alitsüsa pai asenok moatsü. Asenok sensaker liasü Pai takar kümdaktsü, asenok shiranga liasü pai aneptsü aser asenok tangar kübok alar jenjang nung okrongseta liasüba jenjang nungi Pai asenok anitet. Atangji, Pai lendong timtem jenti nungi […]
Sangküm küm tetenzüklen Nagaland assembly elections agitsü aliba dak rangloker arogotemi anir loktitentet aikati ‘Clean Election’ dak sendakba sentong aser maparen balala kanga meranga agiyonga arudar. Anogoshia ‘Clean Election’ indang osang prokshir aser osangkakettem nunga asenoki iba onük indang teti azünger. Atangji, asen state nung ochimashi agi sünger, asenok tangoa junga mesashitettsüsa tensa talenba nungi […]
Nisung taküm alitsü atema dang masü saka anema alitsü asoshi mopong tajung aser temerük nüngdaker. Taküm liaka anema melira kechi asütsü, iba jenjangji bilemdanga nisung shiai alima nung mopong junga kümdaktsütsü asoshi mapa tilakabosa inyaktsü nüngdaker. Atangji, mopong merüka junga alitsü atema asenoki mapa tuluka meinyaktettsüa akok saka asenok ajaki pei akok mapa tila kabosa […]
Nagaland nung linük tenzükertem telok balalai saru saruba agi terenlok mapa meinyaktet Nagaland rajang kümdaktsüba ya tesasatsüka aser tejashitsüka lir. Jungjunga bilemdangdi süra koba yimten aser telok südir süaka saru mesaruiang taküm melitettsü, ibayongji government-ia tax agir aser lokti tentet asoshia züngsem saru aser kilen saru den lokti nüngdak asoshi saru sarupet sarur. Item ajakji […]
Naga nunger yimten nüchiso bushirtem telok aika küma lemsar liaka, Naga nungertemi parnok lenirtem nem kasasa akümtsübu agütsüba mapa yagi Naga nungertem asoshi telatetba ka dang nüngdaker ta sayur. Tan mapang tatsüka tsüngda NSCN-IM tir Wb.Isak chishi Swu asüba sülen NSCN-K tir Wb. S.S.Khaplang süogo. Tena ya NSCN metenzükdang Naga National Council (NNC) nung lenir […]
Nepal nung dang masü saka India nunga West Bengal state kübok Darjeeling, Dooars, Siliguru aser Kalimpong ta ajaba tesemtem ya Nepali nunger lima lir. Ajisüaka, parnoki aginüba ama India nungsa süaka state balaka mekümtetba ajanga tanga Darjeeling aser Kalimpong nungbo Gorkha Janmukti Morcha (GJM) teloki anir Gorkhland state meshia longkak aitba agi nisung anabo süogo […]
Atangji, akok nungbo nashi shi dang masü saka kecha shia machi tajungba, kechiyong shiruru tapu balala shi achiba ajanga asenok temang ya shiruru leper ama kümadoker. Ibaji tesempatsüka. Ajisüaka, nisung ya shi achiba shiruru mesüka yanglua lir, iba jagi tanü ama nisungtem nüchi makümba putu nunga shi aser ango chia taküm lia aru. Iba jagi […]
Tanü ya obalatem dang “kanga pelar” ta ashitsüba anogo lir. Aji oda, obalatem anogo ya obalatem asoshia pei taküm, pei jakla aser pei libaliro meyipa reprangdangba mapang tajung ka südaktsütsüla. Alima nung oba ta ajaba dak tema ajatsüsa nisung shinga mali, anungji obalaji ajak dang temaba jenjang nung lir. Aji oda, ajak asoshi obalaji chuba, […]