Sorkar school nung azüngtsüla

Uttar Pradesh nung Govt primary school-tem jenjang kanga mejungi akuümba tia yanglushitsü asoshi yimten yimsüsür aser sorkar nung ketdangsertem chirnur ajak government primary school nung züngdaktsütsüla ta Allahabad High court nungi state sorkar nem ozüng agütsübaji UP state asoshi dang masü saka India rangben asoshi tayongzükba tuluka asütsü. Sorkar school  ya tangar asoshi lapokba, anungji […]

Mazüoktetba teburtem

Shi azü shitakba adenba tebur ka asoshi tetsür den kazünübaji kecha tesüngmangtsü mali. Iba kasaji shi azü shitak adenba tetsür ka asoshi tebur den kazünübajia tesüngmangtsü ka masü. Item ajakji alima nung tetsür aser tebur yangludang Tsüngremi nisung temang nung enoktsüba tashi, tejangraba aser temoatsü lir. Anungji, tetsür-tebur ajaki iba tashi, tejangraba aser temoatsüji Tsüngremi […]

AR-i tiyazü jembir asü !

Nisungtemi tiyazü jembibaji tai aser majung, iba jagi loktiliba menentsür aser alima nung lendong aser takoksa ajurur. Aji oda, tanur tilakati kidang tiyazü jembiba nunga tarutsü atema dena lendong tulu keta lir. Ajisüaka, ano kodang linük mitkartem Assam Rifles ama sepaitemi kodang nisung apuba indang tiyazü jembidir ajisa majungba, kechiyong idakjibo nisung taküm kong samar […]

Tamajung tsütsü mebilemli

Taküm 2015 küm Nagaland nung India nunger Independence Day amongba sentong nung Nagaland sorkar tenüng nung Kohima nung Chief minister, Wb.T.R.Zeliang-i anir district headquaters aser tesem balala nung yimsüsürtemi jembiba onüktemji reprangdangra, kecha balaka terenlokba mapa inyakba aser inyaktsüba osang mali saka tongtibang onük ka shisema alibaji Naga yimten tebilemtsü ya tatem küma latettsüba indang […]

Tsüngrem den jajaba nisung

Alima majungba ya tanü tasen masü aser alima nung nisungtemi temenen mapa inyakba ya tanüang inyaker masü. Lipok tapu 6 tekong 12 nung yamai shia lir, ” Tsüngremi alimaji reprang aser ibaji teraksa aser memeshi liasü; alima nung meimchir ajakji temenen yimya nung aliba Pai angu.” Iba mapang tashi ya nisung arishi küm noklang aika […]

Nüjiso anogo

Yashi Naga lima nung Naga nunger yimten nüjiso anguba anogo mongogo aser tanü India nunger yimten nüjiso anguba anogo amonger. Nüjiso anguba anogosa süaka Naga nunger nüjiso anguba anogo o India nunger nüjiso anguba anogo naji tetsüngda talangka itepba lir. Naga nunger nüjiso anguba anogo amongba yabo shitakba nungbo mangu, kechiyong tang tashi India yimten […]

Asen dokan

Tanü asüng lima ya tayoker o talir na lima kümogo, anungji asenoka telok ana rongnungji ka nungbosa adentsüsa akümer. Ibayongji asenok talir telok rongnung dena lir kechiyong asenoki ayoktsüsa kecha meinyaktetba dang masü saka asenok sobaliba nung dokan lapoka kechisarina ayokba yimsü aser yimya mali. Iba jagi balaka asenok ajaki ita sen tilaka asüyonga chia […]

NSCN-IM dang kechi ashitsü ?

Nübortemi meimlai alidang August 3 nü Delhi nung NSCN-IM o India sorkar na tsüngda Naga yimten tebilemtsü tatem küma latettsü asoshi tamentakdak onük kar nung sign asüba sülen yashi NSCN-IM tongti zülur Wb.Th Muivah parnok oking Camp Hebron tonga aruogo. Pa tonga aruli Dimapur nung tayimtsü anendak pa agizüktsü ataa alirtem den jembidang, tang pa […]

Mapa mangur tashitemetettertem !

Alima asünungji tangar lima nung ama Naga lima nunga tebilemtsü aika lir. Item tebilemtsütem rongnung Naga nungertemi Naga lima nung pei bok peri chiyongtsüa mezüsentetter aser tagitsü osettsüset yangludak industry kata lapoka maka. Iba ama tia ka nung Naga nunger tebok sünga aliba ya sorkar mapa nung ita sen achirtemi tsümar janga alia mesüba ajanga […]

Asenoki bendenba lendong

Alima yimya agi bener arutsüba lendong aika lir. Itemji menoknok, yipru aser tzümetsüng lendongtem asütsü. Item lendong jagi mapang mapang shia tesem tesem nung nisungtem asüama lendong ajuruba osang angashir aser television nunga angur. Iba yimobilem tezüludak nunga oagi Afghanistan aser Jammu & Kashmir len menoknok tulu anokba osang aser Myanmar aser India nungbo tesem […]

1 71 72 73 74 75 77